Sotsiaalministri määrusega kinnitatud "Perearsti tööjuhendis" on perearsti tegevuste loetelus esikohal tervise edendamine ja haiguste ennetamine, mis hõlmab tervise riskitegurite hindamist, arstlikku läbivaatust, individuaalset tervisekasvatust, meditsiinilist nõustamist, immuniseerimist ja sõeluuringuid. Juhendis pole aga täpsustatud arstliku läbivaatuse sisu.
1998. aastal koostati dr. Margus Viigimaa juhtimisel raamat "Soovitused perearstile haiguste ennetamiseks", mille väljaandmist finantseerisid tolleaegne Keskhaigekassa ja CINDI projekt. Need soovitused kooskõlastati ka erinevates eriarstiabi seltsides. Tervishoiuameti eriarstiabi büroo juhataja Sirje Undi hinnangul peaks sellest trükisest perearstidele palju abi olema, et korraldada oma nimistus olevate patsientide profülaktilisi läbivaatusi.
Nii peaks täiskasvanud inimene olema uuritud perearsti poolt näiteks vähi visuaalselt tuvastatavate vormide võimalikult varajaseks avastamiseks (eelkõige emakakaela-, rinna-, naha-, eesnäärme- ja pärasoolevähk), kuna nende vähivormide diagnoosimiseks ei ole vaja kalleid instrumentaaluuringuid, kuid varajane ravi on tulemuslik. Naised ei peaks unustama ka günekoloogilist läbivaatust. Perearst peaks jälgima ka patsiendi vererõhku, vere kolesteroolitaset ja veresuhkru väärtusi, et õigeaegselt märgata südamehaiguste või suhkurtõve tekke ohtu.
Kas ja milliseid uuringuid patsient profülaktilise läbivaatuse käigus vajab, seda otsustab perearst lähtudes patsiendi vanusest, soost ja individuaalseist riskitegureist, ütles Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna.
Kuigi võib väita, et Eesti tervishoius ei jagu raha kõigi haigetegi raviks, rääkimata tervete läbivaatusest, leiab Tervishoiuamet, et pikemas perspektiivis tähendab ennetusele kulutatud raha hoopis kokkuhoidu. Ennekõike tähendab see aga päästetud elusid.
Lisainfo:
Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja
Peeter Mardna
6509 852
Tervishoiuameti avalike suhete nõunik
Siiri Rebane
6509 866
|
Est 
