TERVISHOIUAMETI
PRESSITEADE
7. august 2003
Lisaeelarvest saadud 10 miljonit annab võimaluse kiirabitöötajate palgatõusuks
Alafinantseeritud kiirabi sai riigi tänavusest lisaeelarvest juurde 10 miljonit krooni, mis võimaldab ka kiirabibrigaadide pidajail oma töötajate palku tõsta.
Vastavalt üleriigilisele tervishoiutöötajate miinimumpalgaleppele peaks kõigi Eesti arstide miinimumpalgaks saama 50 ja õdedel 25 krooni tunnis. Praegu on kiirabis töötavate arstide tunnitasu vahemikus 34-50, õdedel 17-35 ja kiirabitehnikutel 16-35 krooni tunnis. Kiirabi eelarve pole aastatega oluliselt tõusnud, seetõttu on kiirabitöötajate palgad jäänud väga madalale tasemele. See on olnud põhjuseks, miks palju kõrgeltkvalifitseeritud kiirabitöötajaid on olnud sunnitud vahetama töökohta.
Tervishoiuameti hinnangul mõjub see pärssivalt kiirabiteenuse kvaliteedile. Alarahastamine võib viia selleni, et kiirabi pole enam võimeline kõiki abivajajaid abistama, sest on sunnitud kas vähendama brigaadi liikmete arvu või sulgema brigaade, jättes osa territooriumist teenindamata.
Juurde saadud 10 miljonit krooni on kiirabile küll suureks toeks, ent see ei kata veel kõiki vajadusi, seetõttu võib juhtuda, et kõik tööandjad pole võimelised palgakokkulepet täitma.
Koos lisaeelarve 10 miljoniga on riik tänavu eraldanud kiirabile 167,7 miljonit krooni. Kiirabi tööd korraldava Tervishoiuameti hinnanul vajaks kiirabi järgmisel aastal vähemalt 20 miljonit krooni rohkem sellest, mis tänavu on kasutada.
Kiirabi personalikulu on aastas umbes 109 miljonit krooni. Autodele kulub koos kütuse ja remondiga ligi 40 miljonit, meditsiinivahenditele ja ravimitele 28 miljonit. Kiirabiauto amortiseerub viie aastaga, aga lisavarustusena kasutatakse Eesti kiirabis praegu veel ka 7-10aastaseid masinaid. Kiirabil on mõistagi ka kommunaal-, side- jm kulud. Igal kiirabibrigaadi juhil on kohustus läbida aastas vähemalt 60 tundi täienduskoolitust, tehnikul 40 tundi.
Lisaeelarvest saadud 10 miljonit krooni jagas Tervishoiuamet kooskõlastatult sotsiaalministeeriumiga võrdselt kõigi Eesti 90 kiirabibrigaadi vahel.
Eesti kiirabi teenindab kõiki eestimaalasi ja väliskülalisi sõltumata nende ravikindlustuse olemasolust. Viimastel aastatel on kiirabi väljakutsete arv pidevalt kasvanud: 1999. aastal tehti 224 523, 2000. aastal 238 746, 2001. aastal
249 874 ja mullu 273 114 väljakutset.
Tervishoiuameti
avalike suhete nõunik
Siiri Rebane
6 509 866 |
Est 
