Est Eng
 
     
Tervishoiuamet
 
Põhimäärus
Struktuur
Avalik teave
Osakondade põhimäärused ja ametijuhendid
Teabenõude elektroonilise esitamise vorm
Palgad
Ettekirjutused
Küsimused
Uudised
Eelarve ja täitmine
Täitmata ametikohad
Ettekanded
Dokumendiregister
Tööplaan ja täitmine
Väärtegude statistika
Jõustunud kohtulahendid
Ametnike haridus ja eriala
Seadusandlus (uuendatud mai 2007)
Dokumendid ja Abiinfo
Kasulikke viiteid
Kontakt
Vastuvõtuajad
Registrid
Tervishoiuameti valdkonnad
Riigilõivude tasumise ja tagastamise kord
 

Uudised

Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon analüüsis mullu 78 kaebust

02.02.2004

Tervishoiuameti juures tegutsev arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon analüüsis mullu 78 kaebust, millest 19 puhul otsustati, et tegemist oli arstliku veaga. Aasta varem oli esitatud 54 kaebust, neist tuvastas komisjon arstliku vea 17 juhul.
 

TERVISHOIUAMETI

PRESSITEADE

2. veebruar 2004

 

Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon analüüsis mullu 78 kaebust

 

Tervishoiuameti juures tegutsev arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjon analüüsis mullu 78    arstiabi andmise juhtumit, millest 19 puhul otsustati, et tegemist oli arstliku veaga. Aasta varem oli esitatud 54 kaebust, neist tuvastas komisjon arstliku vea 17 juhul.  

 

Eelmise aasta kaebustest olid põhjendatud 24 protsenti, üle-eelmise aasta omadest 31 protsenti. Ka teistes riikides osutub arstiabi andmise kvaliteedi suhtes esitatud kaebustest põhjendatuks umbes kolmandik, ütles komisjoni sekretär Anne Poll.

 

Komisjoni poolt leitud arstlike vigade arv on kahel viimasel aastal olnud enam-vähem ühesuurune (19 ja 17), aga kaebuste üldarv kasvas mullu 24 võrra. Samas on nii ambulatoorse arstiabi maht kui ka haiglaravi saanud inimeste üldarv püsinud viimastel aastatel umbes samal tasemel. Üle Eesti tehakse aastas arstide juurde ligi kaheksa miljonit visiiti, umbes 260.000 patsienti vajab haiglaravi.

 

Polli hinnangul võib mulluse kaebuste arvu suurenemise põhjuseks olla patsientide teadlikkuse kasv oma õigustest, samuti hiljaaegu jõustunud võlaõigusseadus, kus patsientide õigused ja arstide kohustused on üsna täpselt sätestatud.

 

18 kaebuse puhul ei leidnud komisjon vigu arsti meditsiinilistes toimingutes, vaid kaebuse ajendiks olnud probleemid olid põhjustatud suhtlemise puudujääkidest. Seitsme juhtumi korral oli tegemist samal ajal nii arstliku vea kui oskamatu suhtlemisega.

 

12 kaebust esitati seoses ravi käigus tekkinud tüsistustega. Tüsistuse näitena nimetas Poll operatsiooni järgselt tekkida võivat veresoone topistumist (trombembooliat). See õnneks suhteliselt harva esinev tüsistus on kahjuks prognoosimatu, kuna võib teoreetiliselt välja kujuneda iga operatsiooni järel ja mitte keegi pole selle eest kaitstud ning kedagi ei saa selle tekkimises ka süüdistada.

 

Sünnitusabi ja günekoloogia valdkonnast esitati mullu komisjonile seitse, traumapuhuse esmase arstiabi kohta kaheksa, kiirabi aadressil 12, psüühikahäirete diagnostika ja ravi kohta viis ning pahaloomuliste kasvajate diagnostika ja raviga seoses 13 kaebust. On arusaadav, kui omaksed on ¨okeeritud noore inimese ootamatust vähki suremisest, ent noortel arenebki vähk välja väga kiiresti. Samas pole vähi varajases staadiumis, kui ravi võiks veel tulemuslik olla, patsiendil sageli mingeil vaevusi, rääkis Poll.   

 

Perearstide tööga seoses esitati mullu komisjonile 10 kaebust, hambaravi ja -proteesimisega seoses 11 kaebust. 

 

Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni üleanne on anda sõltumatu eksperthinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedile.

 

Kui komisjon on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel ka erialaseltsile, et see kontrolliks eksimusega hakkama saanud arsti või õe pädevust. Kui probleem paistab olevat laiem üksikjuhtumist, näiteks kui komisjonil tekib kahtlusi mingi raviviisi suhtes, pöördub komisjon ettepanekutega ka vastavat eriala esindavasse seltsi. Näiteks hambaarstide aadressil tehtud kaebuste korral esitab komisjon oma soovitused, tähelepanujuhtimised ja ettepanekud Eesti Stomatoloogide Seltsile.

 

Komisjon ei saa siiski kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju, vaid võib oma otsuses anda üksnes sellekohast nõu või soovitust.  Rahalise hüvituse saamiseks võib patsient kohtusse pöörduda. Kuid vea teinud arsti või raviasutuse huvides oleks kohtuprotsessi ennetada ja patsiendiga kulude hüvitamise osas kokkuleppele jõuda, märkis Poll.

 

Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni kuuluvad põhiliselt arstid, neist enamus on pikaajalise kliinilise kogemusega tippspetsialistid, sh sisehaiguste ja kirurgia emeriitprofessorid.  Komisjoni kuulub ka kaks juristi.

 

Lisainfo:

 

Tervishoiuameti

kvaliteedinõunik, komisjoni sekretär

Anne Poll

6 509 848

 

Tervishoiuameti

avalike suhete nõunik

Siiri Rebane

6 509 866