Uudised

Suvaline haigusleht ei vabasta enam kohtusse minekust

17.02.2004

Kui varem andis igasugune haigusleht õiguse kohtusse mitte ilmuda, siis uue korra järgi peab arst kohtule esitatavas tõendis võimalikult täpselt kirjeldama, miks patsient ei saa kutsel märgitud ajaks menetlustoimingule minna.
 

TERVISHOIUAMETI

PRESSITEADE

17.  veebruar  2004  

Suvaline haigusleht ei vabasta enam kohtusse minekust

 

Kui varem andis igasugune haigusleht õiguse kohtusse mitte ilmuda, siis uue korra järgi peab arst kohtule esitatavas tõendis võimalikult täpselt kirjeldama, miks patsient ei saa kutsel märgitud ajaks menetlustoimingule minna.

 

Näiteks kui varem võis arst patsiendi pöidlaluu murru puhul välja kirjutada haiguslehe, kus oli öeldud vaid, et kohtusse kutsutu on haigestunud, siis nüüd on vaja vormistada tõend, kus peab olema kirjas, kuhu, miks ja millal ei saa patsient minna, selgitas Tervishoiuameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Mardna. Pöidlaluu murd ei saa olla enam takistuseks kohtusse minekul, lisas ta.

 

Uus kord on kehtestatud sotsiaalministri 12. detsembri 2003. aasta määrusega nr. 136 "Menetlustoimingule väljakutsutud isiku enda haigestumise või lähedase isiku ootamatu haiguse kohta vormistatava tõendi vorm ja väljaandmise kord".

 

Tõend antakse välja juhul, kui terviseseisundist tingitud põhjendatud takistus ei võimalda väljakutsutud isikul ilmuda menetlustoimingule kutsel märgitud tähtajaks. Arst vormistab tõendi pärast tervishoiuteenuse osutamist, mille käigus takistuse esinemine tuvastati ning teeb ka sissekande patsiendi tervisekaardile või haigusloosse. Arst vormistab kohtule esitatava tõendi  menetlustoimingu kutse alusel ning vastutab tõendile kantava info tõesuse eest.  

 

Kui kohtusse kutsutu esitab kehtivale korrale mitte vastava arstitõendi, ei saa tema mitte ilmumist kohtusse lugeda põhjendatuks. Kui tõendi vastavuse kohta tegelikkusele on põhjendatud kahtlusi, esitatakse järelepärimine Tervishoiuametile, kuhu juba ongi esimesed sellekohased päringud saabunud. Mardna sõnul pole paljud arstid ja kohtussekutsutud veel teadlikud uue määruse olemasolust.

 

Mardna märkis, et uus määrus jätab osa küsimusi siiski veel vastuseta. Näiteks on reguleerimata situatsioon, kus inimesel on liikumishäire, näiteks jalaluu murd, mis takistab tema kohtusse minekut, ent kohtus võiks ta tunnistusi anda küll. Määrusest ei selgu, kas sellises seisundis patsiendi kohtusse mitte ilmumine on põhjendatud või kui mitte, siis kes maksab transpordi eest.

 

Probleemi näeb Mardna ka selles, kui tõendil on nimetatud mingit ägedat lühiajalist haigestumist. Sageli pole sellise väite tõesust võimalik tagantjärgi kontrollida.   

 

Lisainfo:

Tervishoiuameti

järelevalve osakonna juhataja

Peeter Mardna

6 509 852

50 10 412

 

Tervishoiuameti

avalike suhete nõunik

Siiri Rebane

6 509 866