Est Eng
 
     
Tervishoiuamet
 
Põhimäärus
Struktuur
Avalik teave
Osakondade põhimäärused ja ametijuhendid
Teabenõude elektroonilise esitamise vorm
Palgad
Ettekirjutused
Küsimused
Uudised
Eelarve ja täitmine
Täitmata ametikohad
Ettekanded
Dokumendiregister
Tööplaan ja täitmine
Väärtegude statistika
Jõustunud kohtulahendid
Ametnike haridus ja eriala
Seadusandlus (uuendatud mai 2007)
Dokumendid ja Abiinfo
Kasulikke viiteid
Kontakt
Vastuvõtuajad
Registrid
Tervishoiuameti valdkonnad
Riigilõivude tasumise ja tagastamise kord
 

Uudised

Rästiku hammustuse puhul pole vastumürk enamasti näidustatud

28.05.2004

Ajakirjanduses on avaldatud kahetsust, et haiglas polnud rästikult hammustada saanule vastumürki, aga spetsialistide hinnangul pole vastumürk enamasti näidustatudki.
 

TERVISHOIUAMETI

PRESSITEADE

28.mai 2004

 

Rästiku hammustuse puhul pole vastumürk enamasti näidustatud

 

Kuigi hiljutises Postimehe artiklis avaldati kahetsust, et Järvamaa haiglas polnud rästikult hammustada saanule vastumürki varuks, pole vastumürk enamasti  näidustatudki.   

 

Kolmandikul rästikuhammustuse juhtudest ei satugi mürk inimesse. Eestis saada olev F(ab`)2-tüüpi vastumürk tekitab aga umbes kümnendikul patsientidest allergilisi kõrvalnähte.

 

Tallinna Lastehaiglas töötava meditsiinidoktor Matis Märtsoni sõnul saab rästikult hammustada saanuid väga edukalt ravida ka ilma vastumürgita. Absoluutseid näidustusi vastumürgi kasutamiseks pole. Suhtelisteks näidustusteks on ravile raskesti alluv või pikaajaline ¨okk või näo või kaela piirkonnas kiiresti leviv turse koos hingamisraskustega. 

 

Hammustusejärgne tervise seisundi raskus oleneb mürgi kogusest, selle kontsentratsioonist, kannatanu vastupanuvõimest, hammustuse kohast. Näiteks ussi hammustus inimese peale lähemas piirkonnas on ohtlikum kui hammustadasaamine jalga.

 

Valdav enamus rästikuhammustustest ei tekita rasket mürgistust ega tüsistusi. Mida väiksem on kannatanu, seda suurem on tõenäoline mürgi kogus kehakaalu kohta ning oht raske üldseisundi väljakujunemiseks. Lastel ja vanuritel esinevad selgemalt väljendunud mürgistusnähud. Rästikult hammustada saanu peaks kohe kutsuma kiirabi või minema ise arsti juurde.

 

Doktor Märtsoni sõnul tekib hammustuskohale minutite kuni tunni jooksul turse, mis saavutab maksimumi 48-72 tundi pärast hammustust. Algul on turse ühtlane, tihe ja läikiv, hiljem taandarenedes muutub kahjustatud piirkonna värvus. Hammustuskohal võivad tekkida vesivillid. Sageli esineb piirkonna lümfisõlmede suurenemist ja hellust. 

 

Mürgi kontsentratsioon saavutab maksimumi pool kuni neli tundi pärast hammustust, langedes seejärel kaheksa tunnilise poolestusajaga. Iiveldus ja oksendamine võivad alata juba mõni minut pärast hammustust ning kestavad sageli kuni kaks ööpäeva. Tihti kaasnevad kõhuvalu ja –lahtisus.

 

Mürgi imendudes võivad tekkida muutused erinevate elundite talitluses, koostoimel tursete ja oksendamisega võib välja kujuneda ¨okk, bronhospasm või kõriturse.  

 

Täiskasvanud patsiente peaks haiglas jälgima vähemalt kuus, lapsi 24 tundi. Kui selle aja jooksul ei teki olulist turset ega üldreaktsiooni, lubatakse patsient koju. Rästikult hammustada saanule määratakse voodire¸iim, haav puhastatakse, kaetakse kuiva sidemega ja jäse fikseeritakse kergelt tõstetud asendis, selgitas dr. Märtson.  Patsiendile manustatakse lahuseid olenevalt tema seisundi raskusest.

Taastumine on seda kiirem, mida noorem on patsient. Alla 14-aastased toibuvad ühe kuni kolme nädalaga. Kahel kolmandikul vanematest patsientidest säilivad valud ja tursed üle kolme nädala, neljandikul isegi kuni üheksa kuud.

 

Harilik rästik (vipera berus) on ainus Eestis looduslikult esinev mürkmadu.

 

15. mai Postimees kirjutas, et rästikult hammustada saanud 13aastane poiss ei saanud Paide haiglas vastumürki, mistõttu pidi veetma kuus päeva Tartus intensiivravi palatis.

 

Lisainfo:

Tervishoiuameti

järelevalve osakonna juhataja

Peeter Mardna

6509 852

 

Tervishoiuameti

avalike suhete nõunik

Siiri Rebane

6509 866