TERVISHOIUAMETI
PRESSITEADE
15.juuli 2004
Ekspertkomisjon on tuvastanud tänavu 21 arstlikku viga
Tervishoiuameti juures tegutsevale arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonile esitati tänavu I poolaastal 52 kaebust, millest 21 juhul leidis komisjon arstliku vea.
Möödunud aasta jooksul oli komisjonil analüüsida 78 arstiabi andmise juhtumit, millest 19 juhul oli tegemist arstliku veaga.
Terve 2002. aasta jooksul esitasid patsiendid või nende omaksed 54 kaebust, mis on peaaegu sama palju nagu tänavu I poolaastal. 2002. aasta kaebustest leidis komisjon arstliku vea 17 korral.
Kaebuste arvu suurenemist võib põhjendada patsientide informeerituse kasvuga, sh. on kasvanud nii patsientide teadlikkus oma õigustest kui ka teadmine vastava komisjoni olemasolust.
Tänavustest kaebustest on olnud põhjendatud 40 protsenti, eelmise aasta omadest 24 ja üle-eelmisel aastal 31 protsenti. Ka teistes riikides osutub arstiabi andmise kvaliteedi suhtes esitatud kaebustest põhjendatuks umbes kolmandik, ütles Tervishoiuameti kvaliteedinõunik, komisjoni sekretär Anne Poll. Kui pidada silmas, et üle Eestis tehakse aastas arstide juurde ligi kaheksa miljonit visiiti ning umbes 260.000 patsienti vajab haiglaravi, siis pole 21 arstlikku viga väga palju.
Tänavustest kaebustest üheksa oli esitatud seoses meditsiiniliste tüsistustega, kuus olid seotud hambaraviga, neli perearstide tööga, kolm pahaloomuliste kasvajatega. Üheksa kaebuse korral oli pretensioone traumapuhuse esmaabi kohta ning kaheksal korral oli kaebus esitatud häirekeskuste või kiirabi tegevuse kohta.
Viie kaebuse korral neist, kus tuvastati arstlik viga, kaasnesid kaebuse vallandajana ka suhtlemisprobleemid. Seitsme kaebuse juures, kus puudujääke oli suhtlemisel, komisjon arstlikku viga ei leidnud.
Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni ülesanne on anda sõltumatu eksperthinnang patsiendile osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi kohta.
Kui komisjon on tuvastanud arstliku vea, teatab ta sellest vea teinud arstile ja raviasutusele ning vajadusel ka erialaseltsile, et see kontrolliks eksinud meditsiinitöötaja pädevust. Kui probleem paistab olevat laiem üksikjuhtumist, näiteks kui komisjonil tekib kahtlusi mingi raviviisi suhtes, pöördub komisjon ettepanekutega ka vastavat eriala esindavasse seltsi.
Komisjon ei saa siiski kohustada arsti või raviasutust kompenseerima patsiendile arstliku vea tagajärjel tekkinud kahju, vaid võib oma otsuses anda üksnes sellekohast nõu või soovitust. Rahalise hüvituse saamiseks võib patsient kohtusse pöörduda. Kuid vea teinud arsti või raviasutuse huvides oleks kohtuprotsessi ennetada ja patsiendiga kulude hüvitamise osas kokkuleppele jõuda, märkis Poll.
Arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni kuuluvad põhiliselt arstid, neist enamus on pikaajalise kliinilise kogemusega tippspetsialistid, sh sisehaiguste ja kirurgia emeriitprofessorid. Komisjoni kuulub ka õdede eriala esindaja ja kolm juristi, üks neist Eesti Patsientide Esindusühingu poolt.
Tervishoiuameti
avalike suhete nõunik
Siiri Rebane
6 509 866 |
Est 
